Häädemeeste
Pärnu maakonna pikk rannajoon pakub suurepärast võimalust avastada vanade rannakalurite elu ja kombestikku, nautida erinevaid liivarandu ning külastada mitmeid looduskaitse piirkondi.
Rannametsa-Tolkuse matkarajal saab ületada Eesti kõrgemaid liivaluiteid ja ronida Pärnumaa kõige kõrgemasse vaatetorni.
Häädemeeste ranniku külad on kuulsad oma purjelaevandusajaloo poolest, mida tänapäeval meenutavad veel mälestusmärgid, vanade kaptenite uhked puitelamud ning perekonnahauad külakalmistutel.
Rannaäärne puhkepiirkond Kablist Treimanini on üks armastatumaid suvitus- ja rannapuhkusepaiku Pärnumaal.
Me korraldame ka loodusmatkasid, võta ühendust!
tolkuse RABA (8km suurkiviLT)
Rada on ringikujuline, 2,2 km pikkune ning osaliselt laudteega kaetud. Selle läbimiseks rahulikus tempos kulub 1,5-2 tundi. Rada lookleb läbi Tolkuse raba, üle liivaste luidete, mida katab valgusküllane palumännik ja jõuab Tornimäele. Mäe keskel asub 21 meetri kõrgune vaatetorn, mille vaateplatvormilt avaneb suurepärane vaade ühelt poolt Häädemeeste rannaniidule ja Pärnu lahele ja teiselt poolt Tolkuse rabale.
Kabli Linnujaam (6,5km SuurkiviLT)
Kabli linnujaamas on sügiseti üleval hiigelsuur, 17 m kõrgune Helgolandi mõrdpüünis, mille abil on linde rõngastatud ja rännet uuritud 50 aastat. Linnujaamas saad tutvuda lindude rände, ornitoloogide tegevuse ja siinse väärtusliku rannikumaastikuga. Linnujaamast Kabli looduskeskuseni kulgeb 1.8 km pikkune põnev ja hariv õpperada, teele jäävad infostendid, pesakastimaailm ja mitu torni lindude ja kauni maastiku vaatlemiseks. Kabli linnujaam töötab regulaarselt igal aastal augusti keskpaigast kuni novembri alguseni.
nigula raba õpperada (27km SuurkiviLT)
Nigula raba asub Nigula looduskaitsealal, mis võeti kaitse alla juba 1957. aastal. Raba tekkis järve soostumisel, domineeriv on lageraba. Nigula soostikku ilmestavad soosaared ehk peaksid, mis on kunagiste järvede vahelise voorja künnise kõrgemad osad. Raba lääneservas asub reliktjärvena Nigula järv, selle veerest algav 3 km pikkune õpperada kulgeb mööda lageraba kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini. Seal kasvav salumets on jäänuk soojast ja niiskest kliimast 5-6 tuhat aastat tagasi. Rajale jäävad vaatetorn ja ka madal platvorm, kust on hea jälgida rabaelanike toimetamisi.
Soomaa rahvuspark (70km SuurkiviLT)
Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Nii nagu nimigi ütleb, moodustavad 80% Soomaa rahvuspargi pindalast rabad koos soostunud niitude ja soometsadega.